Soojal keskööl.

Käed taskus, vaikselt vilistades sammus jõe äärde Martin. Kuna oli suvi, polnud õues täiesti kottpime. Jõge veidi aega silmitsedes, avastas nooruk, et vees ujub kooli direktissi tütar. Kerget aukartusetorget tundes, sammus ta lähima puuni ning istus sinna alla, lõpetades ka vilistamise. Noormees üritas võimalikult märgatamatuks jääda.

Poiss võpatas silmnähtavalt, kui oma nime kuulis. ,,Ehh, und pole ja mõtlesin, et tulen jalutan ringi,'' vastas Martin, jälgides tumedat siluetti vees. ,,Ja mida Te nii hilja jões teete?'' küsis Martin, lootes, et see ebaviisakas küsimus polnud. Viies pilgu taevasse, kus sirasid kuu ja tähed, hingas nooruk sügavalt sisse ning siis välja, jäädes vastust ootama.

Sa ei pea mind teietama., ütles Bella.Talle ültse ei meeldinud kui teda teietati.Ma käin peaaegu igal keskööl ujumas., vastas Bella.Ta tuli veest välja ja suunas oma parema käe nimetis sõrme endale, öeldes viibutades Kuivata!Koheselt olid Bella bikiinid ja ka ta ise täiesti kuivad.Bella tõmbas kleidi selga ja võttis jaki käte vahele.Ta läks ja istus Martin'i kõrvale puu alla.

Vaikides jälgis noormees, mida DeLaCruz tegi. Külmavärinad jooksid üle poisi selja, kui tütarlaps ta kõrvale istus. Olenemata sellest, et Martin oli Bravuras, tundis ta veidi hirmu. Tõsisel pilgul suunas nooruk oma pilgu jõele, mis kuu ja tähtede valguses sillerdas.

Kas ma tõesti olen nii hirmutav?, küsis Bella.Ta naeratas poisile.Ja kui olen, siis mis osas?, päris Bella järgmiseks.

,,Esiteks oled sa direktissi tütar. Ja teiseks, oled sa vampiir,'' pomises Martin, vaadates hetkeks DeLaCruzi poole, kuid keeras kohe pilgu mujale. Vaikides hakkas ta näpuviibetega tema ees olevale liiva-mulla segule midagi sirgeldama. Poiss oli õnnelik, et tal polnud ise vaja seda liiva-mulla segu katsuda, sest see oli suhteliselt niiske.

Noo olengi oma ema tütar ja ka vampiir.Ema ei luba kooli õpilasi hammustada ja mul on jummala savi kas ma olen tema tütar või kellegi teise., lausus Bella.Ta vatas jõele.Mulle endalegi ei meeldi olla tema tütar ja vampiir., lausus Bella.

Noormehel oleks peaaegu suu lahti vajunud, kui kuulis mida DeLaCruz ütles. Kes siis ei tahaks kooli direktissi tütar või poeg olla? Poiss ei öelnud midagi. Martinil polnudki kavas midagi öelda, sest ta võis iga kell midagi halvasti öelda, kuigi ta mõtles seda heaga. Paljud saavad noorukist lihtsalt väga valesti aru.

Nende kahe fakti tõttu on mu elu täiesti s*tt., ütles Bella.Jahh, kuna ta oli vampiir pidi ta kogu aeg olema nagu mingi lumivalguke ja kuna ta oli direktrissi tütar siis kohtlesid kõik teda väga suure auga ja see talle ei meeldinud.

,,Sul pole tõelisi sõpru, sest sa oled direktissi tütar? Et kõik vaid poevad sulle?'' küsis poiss, lootes, et ta nüüd midagi valesti ei öelnud. Kuna Martini pere oli väga rikas, polnud noorukil üldse sõpru. Õigemini, oli sõpru, aga aint sellised, kes olid temaga vaid tema raha pärast. Ehk oli Bellatrix'iga sama lugu.

Just., ütles Bella.Miski poisis meeldis talle.Võibolla ta oli aru saanud, et ka poisil on selliseid nn 'sõpru'.Mu elu on ka halb, kuna ma olen vampiir, aga sellega on ka mõni eelis., lausus Bella järgmiseks.On sul samuti selliseid sõpru, kes väidavad, et on sõbrad, aga tegelikult üritavad su käest midagi saada??, päris Bella.

,,Enamus on sellised. Ja ülejäänud on sellised sõbrad, kes on võib-olla ainult kuu aega olemas, ja siis tõmbavad minema,'' vastas nooruk, lõpetades võlukunsti abil liivamulla segus sorkimise. Vaikides võttis ta maast pisikese kivi ning saatis selle jõe poole lendu. Kivi lupsatas vette ja ümberringi jäi taas vaikseks.

Sama..., pomises Bella.Kõik oli vaikne, kui järsku kuulis Bella eemalt samme.Shhhh...., sisistas Bella hoides näppu huultel.

Nooruk avas juba suu, et midagi öelda, kuid sulges selle kohe, kui Bella tal vait olla käskis. Aeglaselt viis poiss esimest korda pilgu DeLaCruzile. Martin oleks tahtnud küsida, mis toimub, kuid ta hoidis oma suu kinni.

Sammud puude taga aina valjenesid.Järsku lendas üks vibunool otse Bellast mööda.See jäi kinni Bella vastas oleva puu külge.Oli kuulda kuidas inimene hakkas minema jooksma.Bella hingas sügavalt sisse ja välja.

Martin ehmatas, kui nool Bellast mööda tuhises ning plaksuga puu külge kinni lendas. Nooruk kargas püsti ning jooksis paar sammu metsa, nähes veel kuidas kaks lühikest, musta siluetti pimedusse kadusid. ,,Hullud tatikad,'' pomises Martin, istudes tagasi Bellatrixi kõrvale.

Need polnud tatikad, vaid pigem rohkem mu ema lilliputidest vaenlased., ütles Bella.Ta mõtles korra.Lähme parerm lossi.Näiteks astronoomia torni, kui nõus oled., ütles Bella vaadates poissi muigega.

,,Lähme jah parem,'' vastas nooruk, kulmukortsutusega metsa poole vaadates. ,,Poleks just väga tore, kui need lilliputid sind maha lasevad,'' lisas ta, tõustes püsti, ulatades Bellatrixile käe, et ta püsti aidata.

Jajhh., ütles Bella.Ta hakkas võtma Martini käest kinni, kui ta sai õrnalt särtsu.Aii, oigas Bella korra, kortsutades kulmu.Ta raputas korra oma kätt ja võttis siis Martini käest kinni.Tõusnud püsti hakkas ta poisiga koos minema lossi poole.